#1 Õpetamine pole võimalik?
Õpetamine on olnud osa mu elust nii kaua, kuni ma ennast mäletan. Vanema venna või oma lapsepõlvekodu kamba vanima liikmena oli õpetamine minu jaoks loomulik. Sama loomulik oli see, et need, keda püüdsin õpetada, ei olnud alati valmis õppima. Selles nähtusest allpool juttu tulebki.
Panin kirja 10 õpidisaini tähelepanekut oma viimasest 20+ aastast koolitajana, õpetajana, treenerina ja mentorina. Siin on tähelepanek #1.
1990-ndate keskel juhtusin olema Eestis üks esimesi, kes hakkas tegelema võistlusliku akadeemilise väitlusega. Üsna varsti oli vaja hakata teistele edasi õpetama seda, mida ise olime õppinud ja kogenud. Kohe pärast keskkooli lõpetamist hakkasin väitlust õpetama mitmes kesklinna gümnaasiumis. Hiljem tekkis huvi argumendi-, väitlus- ja veenva avaliku kõnelemisoskuse vastu nende täiskasvanute hulgas, kes ise polnud kooliajal väitlemisega kokku puutunud, kuid vajasid neid oskusi oma tööelus. Liiatigi tegid õeke ja sõbrad valmis nii ägeda firma, et patt oleks olnud SpeakSmarti arenguloos mitte osaleda. Nii ongi juhtunud, et olen kogu oma täiskasvanuelu põhiväljakutsena või teiste tegevuste kõrvalt olnud õpetaja, koolitaja, juhendaja, mentor.
Kui esimestest koolitustest oli möödunud üle 20 aasta, tundus mõistlik teha mõned vahekokkuvõtted. Otsustasin panna kirja 10 tähelepanekut oma seniselt õpetamisteekonnalt. Kui nendega lõpule jõudsin, olin lühivormis kirja saanud 10, aga pikemalt lahti kirjutada polnud tähelepanekuid siiani jõudnud. Nüüd, uue õpidisainibüroo käivitamise alguses paistab olema igati paslik hetk. Esimene lugu on teie ees ja 9 tükki veel järge ootamas.
# 1. Küsi osalejatelt, mida neil on huvi õppida. Muidu võib kergesti juhtuda, et see, mida sulle meeldib õpetada, pole see, mida nad päriselt tahavad õppida.
Õppija küsib, mida tal on huvi teada saada. Seepeale õpetaja näitab ja selgitab, kuidas asi käib. Õppimine on nii käinud sadu tuhandeid aastaid ja sageli formuleerub küsimus ainult õppija peas ega jõua kunagi sõnadesse. Tundub loomulik, et meie tänased õppimissüsteemid on ehitatud samale põhimõttele. Kuid kas on?
Tunni sisu määratleb üldjoontes riiklik õppekava ja täpsemalt sisustab õpetaja, see ei lähtu õpilase huvist. Ülikooliloengut ja seminari alustab õppejõud oma sisuga, mitte tudeng oma küsimusega, kuigi vähemal määral neid küsimusi head õppejõud siiski võimaldavad. Koolituse tellib enamasti tööandja, mitte koolitusel osalev töötaja. E-koolitused Courseras on eelsalvestatud ning õppija huvi arvestamine on võimalik vaid kursuse valiku tasemel.
Õppimise uurijad esinevad viimasel ajal sageli maksiimiga, et õpetamine pole võimalik. Võimalik on luua õppimist soodustav keskkond, milles siis ennastjuhtiv õppija ise õpib. Ma pole päris nõus. Ma arvan, et väga paljud head õpetajad üle maailma tegelevad iga päev väga kõrgel tasemel õpetamisega. Kuid selle väga hea õpetamisega ei ole samal ajal võimalik esile kutsuda sama asja väga head õppimist, kui õppija huviga ei arvestata. Teinekord juhtub isegi, et samas ruumis toimub korraga hea õpetamine ja hea õppimine, ainult et õpetaja õpetab üht ning õppijad õpivad hoopis midagi muud. Näiteks kunstiajalooõpetaja klassi ees õpetab väga hästi klassitsistliku arhitektuuri tunnusjooni ja õpilased samal ajal samas klassis õpivad väga hästi selgeks, millise strateegiaga võita Fortnite’i Battle Royale.
Kui meil huvi ei ole, siis me pikaajaliselt midagi selgeks ei õpi. Asjad, mis meile sunniviisiliselt koolipingis pähe tuubiti, lendasid sealt pea sama kiiresti pärast kontrolltööd või koolilõpetamist välja, kui meil ei tekkinud huvi neid teadmisi kasutada, edasi arendada. Koolitusel osaleja kuulab, noogutab kaasa ja järgmisel päeval jätkab töötamist täpselt nii nagu varem, kui soovitud õpiväljundid on sõnastanud personalijuht tööandja huvist lähtudes. Teatud tingimustel on õpetajal, koolitajal või mentoril võimalik huvi äratada, kuid oluliselt lihtsam on küsida osalejatelt, mida neil on huvi õppida, ja lähtuda sellest. Hästi disainitud õpisüsteemid teevad just seda – küsivad osalejatelt nende huvi ja vajaduse kohta enne õppimise algust. Muidu juhtub kergesti, et see, mida koolitajale kirglikult meeldib õpetada, pole see, mida õppijad päriselt on huvitatud õppima.
Esmailmumine: Õpidisaini blogi, 27.10.2020, https://www.xn—pidisain-d4a.ee/blogi/opetamine-pole-voimalik