Minu elu unistus on saada poliitikuks!
Ennelõunane tund Tallinna eraalgkoolis. Õpilased joonistavad ja kirjutavad. Teema on “Kelleks ma tahan saada?” Ärimeheks. Lauljaks. Rallisõitjaks. Kosmoseteadlaseks. Programmeerijaks. Tippmodelliks. Südamearstiks. “Aga minu unistus on saada poliitikuks!” teatab heleda kräsupea ja elavate silmadega poisike õhinal ja näitab teistele joonistust, kus üks lipsuga mees seisab paljudest peadest moodustuv
Suvevaheaja eelne koolipäev. Sama kool, samad noored, kuus aastat hiljem lõpetamas 9. klassi. Sama küsimus ka. Biokeemikuks. Reklaamiettevõtte juhiks. Advokaadiks. Sisedisaineriks. Programmeerijaks. Neurokirurgiks. Esseedes kirjeldatakse õppimist välisülikoolides, korterit Pariisis, kauni arhitektuuriga eramuid, luksusautosid, mõnel juhul perekonda. Poliitikuks ei taha enam keegi saada, isegi mitte see väike blond poiss. Tema kirjeldab nüüd ajakirjaniku karjääri maailmanimega majandusajakirjas.
Kust siis meie poliitikud tulevad ja milline on see tänane kolmanda klassi õpilane, kes ütleb, et tema unistab poliitikukarjäärist?
1980. aastatel valmis Hollywoodis kultusfilmi staatusesse tõusnud sõjaväepilootide väljaõppest rääkiv film “Top Gun”. Noorte lendurite klassile kõnelev instruktor ütleb filmis, et ainult iga klassi kõige paremal piloodil on võimalus hiljem tulla tagasi samasse kooli juhendajaks. Eelmisel nädalal sattusin vaatama mõne aasta tagust dokfilmi USA õhujõudude ainsast F-14 hävitaja naispiloodist, kes oli just “Top Gun” filmi vaadates mõistnud, et ta tahab pühendada oma elu sõjaväelenduri kutsele.
Kas tänane Eesti teletoodang ja meediamaastik inspireerib noori hakkama riigimeheks?
Tegelikult me ilmselt teame, kust homsed erakonnajuhid ja ministrid tulevad. Noorema põlvkonna Eesti poliitikute hulgas on juba märkimisväärne osa, vahest isegi enamus neid, kes olid kakskümmend aastat tagasi koolipingis väikesed kräsupeaga Svenid, Kadrid ja Urmased sooviga saada poliitikuks. Kümme aastat tagasi liitusid nad erakondade noorteorganisatsioonidega ning tänaseks on nad kasvanud oma parteide esikümnetesse või mõnel juhul päris tippu.
Teiste sõnadega – tahad saada tunnetust, milline näeb välja Eesti poliitika 10-15 aasta pärast? Mine erakondade noorteorganisatsioonide üritustele, vaata ringi, suhtle ja saadki ettekujutuse.
Suuremad ja varakamad firmad Eestis alustavad värbamisega ülikoolide esimestelt kursustelt. Inglismaal on see piir varasem. Keskkoolides, mis on tuntud peaministrite ja tippjuhtide kasvulavana, käib juba tugev, kuigi varjatud ametieelistuste kujundamine läbi füüsikaklubide ja väitlusturniiride sponsoreerimise ning külalisloengute pidamise. Siinmail on sama kaugele jõudnud ehk ainult kaitsevägi, mis tegeleb teadliku mainekujundusega juba keskkoolis.
Kuniks esindusdemokraatia ei ole täielikult asendunud osalusdemokraatia uute vormidega, on pigem tõenäoline, et meie riigivalitsemises kasvab elukutseliste poliitikute osakaal. Olukorras, kus meedia on sageli poliitikute suhtes kriitiline (millal te viimati lugesite mõnda ägedat persoonilugu Eesti poliitikust?), kus inspireerivaid eeskujusid pole eriti võtta ning kus ettevõtted, riigiametid ja vabaühendused üritavad parimaid oma suunas ära meelitada, pole imestada, kui neid kräsupäid enam polegi, kelle elu unistus on saada poliitikuks.
Vaevalt, et Meagan Varley oleks ennast F-14 kokpitti võidelnud, kui “Top Gun” oleks omal ajal näidanud ainult seda, kuidas USA hävituslendurid põlevatest lennukitest katapulteeruvad, hädamaandumisi teevad ja õhuvõitlusi kaotavad.
Nii et enne kui järgmine kord seltskondlikus vestluses mõnele poliitikule verbaalse kiviga virutad, mõtled äkki korraks, kas tahad elada riigis, kus ainult iga klassi parimal on võimalus saada riigimeheks või kus poliitikuametit jäävad pidama need, keda mujale ära ei värvata?
Äkki piilub kusagilt nurga tagant üks paar säravaid silmi, kes sind kuuldes just sel hetkel otsustab, et saagu mis saab, aga riigimeheks ta küll ei hakka, kui see nii põlatud amet on.
Esmailmumine: ERR.ee arvamusküljel, 09.08.2013, https://www.err.ee/326151/margo-loor-minu-elu-unistus-on-saada-poliitikuks