Täiesti üksmeelne meeskond on ohtlik
Ettevõtete tiimid käivad meeskonnakoolituste raames rippumas, hüppamas, voolimas ja mediteerimas, et ka tööolukordades koostöö sujuvam oleks. Kuhugi maani see ongi hea, kui tiimi liikmed kiiresti ühise keele leiavad, aga liiga üksmeelne tiim on ohtlik.
Tiim ei ole perekond, kus kodune harmoonia on ideaal. Meeskonnas, kus kõik on ühte meelt ja keegi vastu ei vaidle, probleeme välja ei too ning keerulisi küsimusi ei küsi, on suur oht langeda grupimõtlemise negatiivsete ilmingute küüsi. Teiste sõnadega – plaan, mis sisemiselt tundub suurepärane, pälvib kõikide toetuse ja heakskiidu, kukub tegelikult turul läbi.
Grupimõtlemisest sündinud ekslikud juhtimisotsused maksavad igal aastal ettevõtetele sadu miljardeid dollareid. Eriti suurel skaalal ilmneb ja eriti suurt kahju tekitab grupimõtlemine börsi- ja kinnisvaramullide näol. Kriitilistel hetkedel võib see isegi põhjustada inimeste hukkumist, nagu juhtus uurimisraporti andmetel 2003. aastal süstik Columbia katastroofis. Oleme ka Eestis töötanud ettevõtetega, kus kolleegid teineteise ideedele takka kiitsid ja müügiargumentidele noogutasid ning kus alles turul sai selgeks, et uus teenus polegi nii särav, kui maja sees paistis.
Kõige tulemuslikumad meeskonnad vaidlevad omavahel. See vaidlus on konstruktiivne, argumenteeritud, ei aja tiimi liikmeid omavahel tülli. Vastupidi – kui keegi osutab puudusele plaanis enne, kui plaan on avalikustatud või seda on asutud rakendama, on plaani autor tänulik, et aidati suuremat kahju vältida. Jah, koosolekud, kus tuleb oma ettepanekuid argumenteeritult kaitsta, kulutavad rohkem vaimset jõudu, kui kiiresti ja väikese energiakuluga konsensusele jõudmine. Jah, sellised tööalased arutelud toovad inimesed mugavustsoonist välja. Aga küsi iseendalt – kas valmistad arendusidee esitluse paremini ette, kui tead juba enne esitlust, et kõik kolleegid on nõus ja toetavad või siis, kui tead, et Peeter leiab üles mistahes augud Su ettepanekus ja ei karda neid välja tuua.
Palju sõltub ka juhi käitumisest. Üks grupimõtlemist vähendav käitumine on näiteks see, kui juht ei ütle arutelu alguses oma seisukohta või poolehoidu välja, vaid väljendab avatust erinevate ettepanekute osas. Arutelu lõpus otsuseni jõudes näitab ta seejuures, kuidas otsus valmis arutelu käigus esitatud argumente arvestades. Teine võimalus on see, mida kasutavad paljud lennufirmad, kellel on eraldi treeningprogrammid lennukite kaaspilootidele, mis õpetavad neile, kuidas piloodi otsustes kahelda ja nendega mittenõustuda. Grupimõtlemise hind kokpitis on liiga kõrge.
Intuitiivselt tahaks paljud lahkhelisid pigem vältida, aga tegelikult on erimeelsused tiimis kasulikud tingimusel, et need on sisulised ja konstruktiivsed, mitte isiksuste-vahelised ja emotsionaalsed ning et neid lahendatakse läbi argumenteeritud arutelu.
Esmailmumine: moderaator.ee blogi, 01.09.2017, https://www.moderaator.ee/blogi/taiesti-uksmeelne-meeskond-on-ohtlik